Täna ootab sind üks eriti rõõmus lugu!
Naerupäeva karneval on algamas ja külatänav kihab värvilistest maskidest, naljadest ja rõõmsatest tegelastest. Pilvepoiss Nohv ja Tuuletüdruk Vuhv on valmis paraadile astuma aga mis saab väikesest oravast Tikust, kelle mask katki läks? Kas sõpradel õnnestub ta rõõmsasse rongkäiku kaasa haarata?
See on lugu jagamisest, sõprusest ja sellest, et rõõm on kõige suurem siis, kui seda saab üheskoos nautida.
Allpool leiad loo erinevates versioonides – videona, helina kui ka täispika tekstina:
Külatänaval särasid lipukesed, trummid põrisesid ja kõik ootasid suurt Naerupäeva karnevali.
Pilvepoiss Nohv hõljus õhus ja sättis oma pehmet sätendavat maski paika. „Kas mu mask on piisavalt naljakas?“ küsis ta, pilguga oma sõpra otsides.
„See on nii suur, et sa ise peaaegu ei paista väljagi! Aga just see teebki selle naljakaks,“ vastas Tuuletüdruk Vuhv, kellel oli peas vuhisevate sulgedega hiigelsuur nokk.
Nad liuglesid tänavale, kus juba kogunesid karnevalilised – karud, jänesed, hiired ja isegi üks rõõmus vana kellatorn, kes oli endale prillid ette pannud.
„Tähelepanu! Maskide paraad algab!“ hõikas külavanem, lehvitades kätega.
Kõik rivistusid. Esmalt astus ette jänes, kellel oli peas arbuusikoorest kiiver.
„Hopsti! Ma olen Arbuusisõdur!“ hüüdis ta.
Siis tuli hiireke, kelle mask oli tehtud juustutükist.
„Mul on hiiglaslik juustunina,“ sosistas ta ja kõik naersid.
Nohv ja Vuhv astusid kõrvuti. Nohv puhus pisut pilveudu, mis keerles tema maski ümber, ja Vuhv keerutas oma sulgi, mis vuhisesid tuulehoos.
„Me oleme Pilv ja Tuul koos!“ hüüdsid nad rõõmsalt.
Rahvas plaksutas ja hõiskas. Aga siis märkas Nohv, et väike orav Tiku seisis kurvalt külaplatsi serval.
„Miks sul maski pole?“ küsis Nohv leebelt.
„Ma tegin küll, aga see läks katki… nüüd ei saa ma paraadile minna,“ vastas Tiku nukralt.
Vuhv vaatas Nohvile otsa. „Tead mis? Jagame oma maske!“
Ta võttis oma hiigelsuure nokamaski ja rebis sellest ühe sule, ulatades selle oravale.
Nohv puhus pilveudust väikese pehme pilvemaski, mis sobis oravale täpselt.
„Proovi neid selga…“ ütles ta.
Orava silmad lõid särama. „Nüüd on mul ju lausa kaks maski korraga!“
Kui tuli orava kord lavale minna, hüppas ta uhkelt ette ja tegi väikese tantsu. Rahvas rõkkas naerust ja rõõmust.
„Nii tore, et sa meiega liitusid,“ ütles Vuhv hiljem.
„Jah,“ lisas Nohv naeratades, „sest karneval poleks ju täiuslik, kui kõik ei saaks osaleda.“
Õhtu lõppes rõõmsa rongkäiguga. Kõik naersid, jagasid oma maske ja proovisid kordamööda uusi rolle.
Ja kuigi maskid olid naljakad, said kõik aru, et kõige olulisem pole see, kui naljakas sa välja näed… vaid see, et rõõmu saab jagada koos oma sõpradega.
